|
Korraldajate sõnul oli see nii juba 15. kord, kuigi mõned lugesid juba aasta tagasi sama arvu. Kuid see polegi tähtis. Oluline on hoopis see, et nii palju aastaid on jätkunud korraldajtel jõudu ja tahtmist seda päeva vedada.
Jaanipäeva keskpäevaks oli väike Plaani küla jälle niitjate ootel. Platsid mõõdetud ja ka muud ettevalmistustööd tehtud.
Tänavu kogunes niitma 14 meest–naist. Tuldi oma külast ja kaugemaltki - Otepäält, Sangastest, Urvastest ja Oravalt. Kui kohad loositud, asuti niitma. Hein oli kasvanud kõrge: ilmad on olnud vihmased, heinakasv hea.
Haanjamaal on käsitsi niitmine enesest mõistetav, on ju seal kandis mägine maa ja igale poole masinaga ei pääse. Niitjad oli peamiselt noored inimesed. Oskusi on edasi antud põlvest põlve.
Samal ajal kui võistlejad niitsid, käis kiriku ümber vilgas tegevus pealt vaatajatele. Õpiti saunaviha ja pärja tegemist. Võisteldi saapaviskes, puulõhkumises ja naela löömises. Kohaliku lõõtsamehe pilli järgi prooviti kohalike tantsude samme seada.
Kui kaldapealne oli priskeid heinavaalusid täis, asus žürii oma tööd tegema. Hinnata oli raske, kuna kõik niitjad olid kogenud asjatundjad. Rohkem mängis rolli loosikoht - kes sai kaldapealse, kes lamandunud heina.
Tänavu läksid kolm esimest kohta perekond Lukkile - võitis tütar, järgnesid poeg ja isa. Tunnustuse said ka parimad kostüümid (medtöötajad) ning kõige vanem niitja, 78aastane mees. Tublid olid kõik, kaotajaid polnud.
Korraldajad ei julgenud siiski kinnitada, kas niitmine ka järgmisel jaanipäeval toimub. Loodetavasti aastaid kestnud tore ettevõtmine siiski jätkub.
