Meeleavaldusega soovivad erametsaomanikud saavutada õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmist metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud maa kasutamiseks. Hüvitised on jäänud 2008. aasta tasemele ja ei kata omanikele saamata jäävat tulu.

Teiseks soovitakse looduskaitse alla võetavate eraomanduses olevate metsade asendamist riigile kuuluva tulundusmetsamaaga (majandatav mets) sama omavalitsuse territooriumil, et eraomanikud saaksid oma metsa majandamisega jätkata. Praeguste regulatsioonidega koheldakse metsaomanikke ebaõiglaselt - kui maanteede, kaitsepolügonide vm objektide rajamiseks on maade vahetamine lubatud, siis looduskaitseliste piirangute kehtestamise ja sellega metsamaa majandamise keelamise puhul mitte.

„Me ei saa lõputult pealt vaadata, kuidas metsaomanike omand ära võetakse,“ kommenteeris liidu tegevjuht Jaanus Aun. „Me saame aru, et loodust tuleb kaitsta, aga seda koormust ei saa sättida vaid metsaomanike õlgadele. Riik peab selle hüvitama kas rahaliselt või anda asendusmaad, sest metsaomanik tahab olla edasi metsaomanik.“

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul tunnevad metsaomanikud, et piiranguid tuleb üha juurde, kuid õiglased ja kohesed hüvitised puuduvad. „Kohustus Eesti loodust hoida ja säästa ning selle hoidmise eest maksta lasub kogu ühiskonnal, mitte ainult maaomanikel, kes on oma vara loodushoidlikult majandanud,“ rääkis ta ja lisas, et looduskaitse eesmärk ei saa olla eraomandi likvideerimine. „Kui soovitakse erametsa kaitse alla võtta, peab ühiskond olema valmis midagi ka vastu andma. Omanikelt ei saa võtta ōigust olla omanik.“