„Uuringud näitavad, et tänavatolm on seotud mitmete tervisemurede tekkimisega ja paraku ka oodatava eluea lühenemisega. Sealjuures Helsingis tehtud uuringust selgus, et 75 protsenti pealinnapiirkonna tänavatolmust on tekitanud naastrehvid. Tallinnas kogutakse igal kevadel kokku ligikaudu 5500 kuupmeetrit naastrehvidega lahti kraabitud ja üles paisatud teekatteosiseid, mis on enam kui 330 veokikoormat tervisele kahjulikku materjali,“ rääkis Sulg ning lisas, et seni, kuni jätkub naastrehvide kasutamine, toodetakse linnaruumi pidevalt peentolmu juurde, mistõttu vaatamata kevadistele koristustöödele, ei ole võimalik tolmuvaba linnakeskkonda tagada.

Tartu Ülikooli teadlaste ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös tehtud uuring on näidanud, et õhusaaste põhjustas 2020. aastal Eestis keskmiselt 1179 varajast surma, mis teeb kokku 14 179 kaotatud eluaastat ja mille tervisemõju rahaline ekvivalent hinnatakse 666 miljonile eurole.

Tallinna Tehnikaülikooli naastrehvide mõju uuringust tulenevalt tagaks ainuüksi Tallinnas naastrehvide kasutusaja vähendamine 1,5 kuu võrra 1,2 miljoni euro suurust kokkuhoidu teeparandustöödelt aastas.

Tallinna linna lepingupartnerid on alates 19. veebruarist tänaseni kokku kogunud üle 3500 tonni pühkmeid ja naastrehvide poolt ülestõstetud teekatteosiseid, ehk käesolevaks hetkeks juba 224 veokikoormat potentsiaalselt tervistkahjustavat materjali. Samuti on alustatud ka suurema tänavapesuga. Kevadkoristuse tööd on kavas lõpetada 15. aprilliks.