Inimest ei pelga

Metstuhkur ehk tuhkur on pika saleda keha ja koheva karvastikuga kärplane, kelle tunneb kõige paremini ära tema näo järgi. Nimelt on neil näol tume mask, meenutades natuke pesukaru. Seljal on tuhkru karv tumepruun või mustjas ning selle alt paistab välja heledam kollakas aluskarv, kõhupool on seljast tumedam. Tuhkru saba on tume ja kaetud väga koheva karvastikuga. Kõrvad on väikesed ja ümarad.

Tuhkur on kiskja, kes sööb kõiki teisi, kellest jõud üle käib.

Tuhkrud on levinud Euroopas, kus nende areaali põhjapiir ulatub Kesk-Soomesse ja idapiir Uuraliteni. Sageli on tuhkrute elupaigaks kultuurmaastikud või siis ökotonid ehk erinevate biotoopide servaalad, näiteks metsaservad. Samuti meeldib neile väiksemate veekogude, näiteks kraavide, ojade või tiikide lähedus ning niiskemad metsad. Kuna inimese lähedust tuhkur ei pelga, võib ta probleemideta elada ka taluhoonete läheduses, asulates või isegi linnades, luusides eriti kanalate ümbruses.

Tegu on üksiku eluviisiga loomaga, kes peab jahti hämaras või öösel. Tuhkur on kiskja, kes sööb kõiki teisi, kellest jõud üle käib. Tema põhitoiduks on närilised ja kahepaiksed, kuid võimaluse korral murrab ta ka jäneseid või kanalisi, samas ei ütle ta ära ka putukatest, ussidest ja limustest. Kui toitu on külluses, võib tuhkur koguda tagavarasid. Päevasel ajal puhkab tuhkur varjepaigas, milleks võib olla mõne teise looma urg või mõni lihtsam koht, nagu puuriit, heinahunnik, põrandaalune või pööning.

Allikas: bio.edu.ee