Mäletan, kuidas mu tervest kehast käisid läbi külmajudinad. Peas oli tuhat küsimärki- kes see naine on? Mida ma temast teadma peaks? Kuidas ta meie ellu sattus? Kas ma peaksin küsima kohe või ootama, et ta ise räägiks? Kas nüüd ongi kõik?

Otsustasin siiski paigale jääda ja teeselda, et kõik on korras. Olgu öeldud, et filmist ei mäleta ma enam midagi.

Miks ma oma lugu jagan? Esmalt selleks, et see kogemus purustas mu usalduse tema suhtes totaalselt. Ma ei kujuta enam ette, kas ma üldse mõnd meest usaldada suudan.

Jaga
Kommentaarid