Puude ja põõsaste kasv sõltub üsna palju mulla viljakusest. Peale selle oleneb paljude liikide seisu- ja tormikindlus ka mulla aluspõhjast. Näiteks ulatub Põhja- ja Loode-Eestis paene aluspõhi kohati peaaegu maapinnani ning juurtel pole võimalust sügavamale kasvades taim korralikult n-ö maa külge kinnitada.
Sellepärast peate arvestama, et kõik ilu- või viljapuud ei pruugi ilma kasvutingimuste parandamiseta teie aias kasvama hakata.
Enne istiku ostmist tehke kindlasti selgeks taime liigi või sordi vajadused ja mõelge, kas teil ikka on võimalik talle luua soodsad kasvutingimused.
Kuidas istutuskohta ette valmistada
Ka õhukese mullakihi ja väheviljaka aluspõhjaga koha saab muuta istutamiseks sobivaks.
Laotage 1,5–2 m läbimõõduga istutusaugu kohale 20 cm paksune kiht mulda ning kaevake see 30–40 cm sügavuselt pinnasesse. Juurdeveetav muld paigutage nii, et sõõri keskel istutusvaia ümbruses oleks seda veidi paksemalt kui äärtel. Mullakiht vajub mõnevõrra, kuid puu jääb siiski ümbritsevast tasapinnast veidi kõrgemale lamedale künkale. Hiljem peate aasta-aastalt seda küngast laiendama.
Kaevake viljakat mulda pinnasesse ja moodustage sellest ka lame küngas, ning puu kasvab isegi õhukese mullakihi ja väheviljaka aluspõhjaga kohal.
Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad puud lamedatel küngastel hästi. Kuival suvel ja lumeta pakase korral peate võraaluseid aga tublisti multšima.
Kui pinnas on aga tihke ja savine, kuid tasane, ja põhjavesi kõrge, tekitage istutusaugu asemel mullakuhil ja istutage puu nii, et aluspind jääb puutumata.
Juurde veetavast mullast moodustage võimalikult kõrge ja üsna lai küngas. Sellisel künkal kasvav viljapuu on 20–25 cm võrra põhjaveetasemest kõrgemal kui täitmata maal kasvades ning edeneb seetõttu jõudsamalt.
Tihkel savisel maal ja kõrge põhjavee korral ärge istutusauku üldse kaevake, vaid istutage puu mullakuhilasse.
Kui puu on liiga sügaval
Kui istutatud puu jääb kiratsema, on juured jäänud ilmselt kägarasse või olete pannud istiku liiga sügavale. |
Liiga kõrgele istutatud ploomi- ja kirsipuul tekib hulganisti aluse- või juurevõrseid.
Õigesti istutatud puul peab juurekael jääma maapinnaga ühele tasemele.
Kuna muld koos istikuga pärast istutamist aegamisi vajub, peate kergema mulla korral (kui augu sügavus on
60 cm) istutama umbes 4 cm, raskema mulla korral koguni 6 cm maapinnast kõrgemale. Mulla ja puu vajumine oleneb mulla koostisest ja istutusaugu sügavusest ning ka sellest, kui kõvasti te mulla istutusaugus kinni tallasite.
Alati peaks augu paar nädalat enne istutamist valmis kaevama ja kompostmulla või muu istutusmullaga osaliselt täitma. Siis jõuab see veidi vajuda.
Kui lükkate istutamise kevadele, kaevake auk ikkagi sügisel, siis muutub muld selles talviste ilmamuutuste mõjul kobedaks ning õhurikkaks.
Valele kõrgusele jäänud puuistikut saab kevadel varakult veel õigele tasemele sättida, kuid lihtsam oleks muidugi ilma selle lisatööta läbi ajada.
Nõuistiku juurekava
Viljapuuistikutest mitu korda enam kasvatatakse konteinerites ilupuid ja -põõsaid. Pahatihti on pakkumine nõudmisest suurem ja istikud jäävad ettearvamatult kauaks nõusse väljaistutamist ootama.
Liiga kitsas nõus pole juurtel küllaldaselt ruumi, sest need kasvavad nii kevadel kui hilissuvel ja kasv kestab kauem kui võrsetel.
Pealtnäha on nõuistiku väljaistutamine õige lihtne. Pisikese mullapalli saab paari labidaliigutusega muruplatsile maha panna, ilma mullaseid jälgi jätmata.
Tegelikult peate nõust välja löödud taime juurekava kontrollima. Kui mullapalli katab kangas, peaksite selle eemaldama, sest tavaliselt on see materjalist, mille lagunemine mullas võtab kümmekond aastat.
Üldiselt pole okaspuude juuri katva mullapalli lõhkumine vajalik, aitab, kui sellest välja tungivad juured laiali sirutate.
Kokkusurutud, kägarasse keerdunud või puntras juured peate aga enne istutamist kindlasti lahti päästma. Seda võib teha noaga ümberringi mullapalli külgedelt juuri lõigates ja mõnd tihedamat juurekägarat välja lõigates. Kui istutatud puu jääb kiratsema, on juured jäänud ilmselt kägarasse või olete pannud istiku liiga sügavale.
Kui jätate turbapallis kasvanud istiku juured puutumata, siis väljaistutamise järel juurdub puu üsna halvasti ning taim kannatab kuivamise läbi. Kord keerdu kasvanud juured jätkavad spiraali moodustamist ning tugevam tuul võib puu pikali lükata. Ka ei suuda keerdus juured taime korralikult toitainetega varustada.
Sobiv muld viljapuule
Õunapuud kasvavad hästi huumusrikkas liivsavi- ja saviliivmullas, selline pinnas on õhurikas ja parajalt niiske.
Pirnipuud arenevad paremini kobedas soojas ja õhurikkas keskmise raskusega mullas. Pirnipuu juurestik tungib õunapuu omast sügavamale.
Ploomipuud eelistavad teistest niiskemat mulda, neile sobib hästi liivsavimuld, kuid nad lepivad ka saviliivmullaga. Raskema ja niiskema mulla puhul peaksite istutama ploomipuu kõrgemale (istutusaugu asemel tehke muldvall).
Kirsipuud kasvavad meelsamini kergemas pinnases, eelistades toitaine- ja lubjarikast liivakat või saviliivmulda. Kirsipuu istutage aia kõrgemale ja kuivemale kohale.
Maguskirsipuu kasvab paremini sügavas suhteliselt kerges liivakas või isegi kruusases mullas.
Kohalikud omajuursed ploomi- ja kreegipuud kasvavad hästi ka ranniku õhukeses rähkmullas.