Õllemeistri nipid koduseks õlleteoks

Üldiselt kasutatakse koduõlle valmistamisel kõige kättesaadavamat maltoosa nimelist ekstrakti, kuid juba kogenud asjaarmastajad eelistavad kindlasti linnase kasutamist, mis paraku poelettidel igapäevane müügiartikkel ei ole. Lisaks võib osa maltoosast asendada ka suhkruga. Hästivarustatud poodidest võib leida õlle kääritamiseks mõeldud spetsiaalset õllepärmi, kuid õige õllepärmi puudumisel saab hakkama ka üldtuntud pagaripärmiga.

Kõige raskem on poelettidelt leida humalt, mille lisamine õllevirdesse keetmise ajal annab õllele iseloomuliku kibeda maitse, lisaks kaitseb humal õlut ka osade soovimatute mikroorganismide eest.

Kui palju ühe liitri õlle jaoks igat komponenti vaja on?

Komponentide osa peab iga õllesõber ise määrama, vastavalt oma maitse eelistusele. Kui kasutatakse rohkem ekstrakti , siis saadakse kõrgema alkoholisisaldusega õlu ja vastupidi, humalat võiks aga lisada maitse järgi. Üldiselt võib arvestada sellega, et kui suhkrutest pärinevat ekstrakti kuivainena on 12% siis saab sellest 5-5,5% alkoholi mahuprotsendiga õlle. Kui soovitakse kangemat õlut, siis tuleb ka rohkem suhkrutest pärinevat ekstrakti lisada suhkru või maltoosa näol.

Kuidas koduse õlleteoga algust teha ning lõpule jõuda?

Õlle valmistamisel saab eristada järgmisi etappe: linnaste jahvatamine, meski valmistamine, meski filtreerimine, virde keetmine, virde jahutamine, pärmi lisamine, kääritamine, laagerdamine, võimalusel filtreerimine ja vajadusel pudelitesse villimine. Edasi tuleb juba kätetöö hindamise rõõm. Detailseid juhendeid on mõtekas küsida kogemustega koduõllede valmistajatelt või otsida lisainformatsiooni internetist.

Milliseid vigu tavaliselt õlle tegemisel tehakse ja kuidas neid vältida?

Õlleankur ja muud kasutatavad mahutid ning õllega kokku puutuvad esemed ei ole piisavalt puhtad ja nii satub õllesse ka teisi mikroorganisme, mis õllemaitse ära rikuvad. Näiteks piimhappe ja äädikhappe bakterid. Õlle valmistamisel kasutatakse õllepärmi asemel pagaripärmi. Pärmi lisatakse liiga vähe, lisage vedelat pärmi 1% ja pulgapärmi 0,5% kogu õlle mahust või järgige õllepärmi lisamise juhendit ostetud õlepärmi pakendilt.

Õlle valmistamisel ei lisata humalat. Õlu kääritatakse liiga kõrge temperatuuri juures (toatemperatuur 20-25), õllepärmiga kääritamisel võiks käärimise temperatuur olla 10-15 C.

Liiga lühikene õlle laagerdumise aeg, kuna kannatamatul õllesõbral saab õlleankur enne tühjaks, kui nn roheline õlu on pärast käärimist jõudnud laagerduda vähemalt üks nädal jahedas keldris.

Poes on müügil igasuguse maitsega õlut. Kas kodus on ka lihtsalt võimalik selliseid teha? On teil mõni hea retsept pakkuda?

Lisaks heledatele linnastele või maltoosale saab kasutada erinevaid tooraineid (kõrvetatud suhkur, kohvi, kadakamarjad jne.), mis kindlasti õlle maitset mõjutavad. Kodune õlletegu on ennekõike tegemise rõõm ja enda tehtud õlu maitseb alati ikka kõige paremini. Samas on siiski ka risk, et õlletegu võib untsu minna. Maitseelamuse saamiseks soovitan endale meelepärase õllemargi kaubandusest osta.

Kas koduõllel on ka mõnda säilitamisnippi, et see püsiks võimalikult kaua värske ja hea?

Õlle paremaks säilitamiseks tuleb õlut hoida külmas ruumis nii nagu laagerdamisel (nii jahedas, kui võimalik). Õlle säilimisele mõjub kõige halvemini see, kui õlu saab päikesevalgust, samuti ei tohi keskkonnas, kus õlu säilib, olla suuri temperatuurikõikumisi.

Rohkem nippe ja nõuandeid jõuludeks vaata Maaleht.ee jõulunurgast.