Perearst ehitas kuuselatva varjetelgi ja tegi haigrutest filmi

Olete ametilt perearst. Arsti ja loodusfilmi režissööri amet on üksteisest üsna kaugel. Kust pärineb teie huvi looduse ning loodusfilmide vastu?

Eks ikka poisipõlvest. Osalesin aastaid noorte loodussõprade ringi töös, keskkooli ajal looduskaitse rahvaülikooli kursustel, juhendakaks legendaarne loodusmees Veljo Ranniku. 15-16 aastasena käisin Gunnar Allikvee ja Dmitri Jegorovi juhendatud fotorahvaülikoolis, sealt sain teadmised kompositsioonist, valgusest, värvist. Hiljem, koos oma laste sünniga sai alguse videohobi, püüdsin seda edasi arendada ja tasapisi olen jõudnud Canon XL kaamera ja videomontaažini.

Arstiamet ja loodus on omavahel otseselt seotud. Medicus curat nature sanat ehk arst määrab ravi kuid loodus tervendab. Arstiamet on otseselt seotud suhtlemisega, parim võimalus enda taastamiseks on just loodusretked.

Selleaastasel Matsalu Loodusfilmide Festivalil saab näha teie filmi “Haigrupäevad”. Kust tuli idee teha film just nimelt haigrutest?

Mul on õnn töötada koos pr Eve Kääriga, kelle teadmised loodusest ja loomadest on imepärased. Sellel varakevadel tegime Tõstamaa kandis tiiru ja avastasin enda jaoks haigrukoloonia. Tasapisi tekkis julge mõte ehitada kuuselatva varjeonn ja pildistada-filmida nende lindude tegemisi. Ühel päeval oli materjali kogunenud sedavõrd, et monteerisingi kokku filmi.

Rääkige palun veidi varjeonnist, millest linde filmisite.

Varjeonni väljanuputamine ja ehitamine 20 meetri kõrgusele kuuselatva oli vägagi põnev ettevõtmine. Ehitasin seda koos lastega aprillikuus päris mitu päeva. Onni põhjaks on kaks prussi koos tugedega, need on poltidega tõmmatud vastu kuusetüve. Prussidele on naelutatud lauad- nii moodustub onni põrand. Selle nurkadesse on kinnitatud püstprussid, mis on piiristletud laudadega. Kogu see ehitis on kaetud tavalise koormakattega, see on kinnitatud naelte ja koormakummidega. Parajale kõrgusele on tehtud avad objektiivide ja mikrofoni tarbeks. Onni ehitades panid vanalinnud muidugi oma pesadelt plehku. Seetõttu ei ehitanud korraga üle tunni-paari. Ehitamine muutus hoopis kindlamaks, kui kinnitasin end turvavarustusega puu külge. Lastest oli suur abi — nemad kinnitasid laudu nöörile, millega sai need puulatva tõmmatud.

Millistest loomadest-lindudest Eestimaa looduses võiks teie arvates veel sarnaseid “portreefilme” teha?

Rannakalurid on väga riius meie rannavete üsna uute asukate — kormoranidega. Päris ametlikult plaanitakse meetmeid nende hävitamiseks kõikvõimalike võtetega. Aga ehk prooviks neid linde mõista — miks on nad meie vetes elama asunud ja millised oleksid mõistuspärasemad lahendused füüsilise mahanottimise ja munade hävitamise kõrval.

“Haigrupäevad” linastub Matsalu Loodusfilmide Festivalil 18. septembril kell 15 Lihula Kultuurimajas.